Mis on ärevushäired?

Ärevus on meie keha reaktsioon nii ohtu tajudes kui ka meie jaoks oluliste sündmuste korral. Ärevus on nagu seesmine häiresüsteem. Ta valmistab meid ohuks ette ja aitab meie kehal valmistuda ohuga toimetulekuks. Näiteks võimaldab ärevus hüpata meil kiirendava auto eest ära. Ärevus aitab meil end kokku võtta ja anda endast parim eksamiteks õppides. Ärevus on midagi sellist, mida kogevad kõik inimesed. Ärevust mitte tundvaid inimesi ei ole olemas!

Miks me tunneme ärevust ja hirmu?

Hirmu vallandavaks ohuks võivad olla erinevad olukorrad – näiteks ohtlikud loomad või hoopis kaaslaste halvakspanu ja kriitika. Lisaks ohtlikele olukordadele tajuvad inimesed hirmusarnast ärevust kujutletavate ohtude tõttu. Sel juhul on stressoriks potentsiaalne oht ja ohule mõtlemine – näiteks avaliku esinemise ootus või mõte, et suur koer võib külateel vastu tulla.

Kui tunneme end ohustatult, reageerib keha viisil, mis annab parima võimaluse edukalt hakkama saada.

Ohu või kujutletava ohu olukorras on võimalikud erinevad automaatsed kehareaktsioonid: võitle, põgene või tardu (ingl k fight, flight, freeze).
Võitle või põgene! Kujutletava ohu olukorras aktiviseerub sümpaatiline närvisüsteem, mis valmistab keha ette võitlemiseks või põgenemiseks. Selle tunned ära selle järgi, et hingamine ja südame töö kiirenevad, lihased pingestuvad ning su keha on valmis kiirelt reageerima.
Tardu! Kui tajume, et oleme olukorras, kust me ei saa põgeneda ning millega ei saa võidelda, reageerib keha pidurdumisega. Selle tulemusena on inimene kehaliselt, vaimselt ja emotsionaalselt tardunud ning tajub temaga toimuvat tuimemalt.

Kuidas ärevus ja hirm meie keha mõjutavad?

Nii tõelises kui kujuteldavas ohuolukorras toimuvad kehas ärevuse tõusu tekitavad muutused. Kehas ja eriti teatud närviringetes vabanevad ained, mis edastavad olukorra kohta käivat infot ning võimaldavad organismil olukorrale reageerida.

Ohuolukord mõjutab erinevate ajupiirkondade talitlust – eeskätt on sellega seotud infovahetus mandelkehas (see piirkond on kesksel kohal emotsioonide avaldumises) ning talitlus ajukoores (tegeleb muuhulgas mõttetöö ja otsustamisega). Mandelkeha osalusel saab alguse keha kiire vastus ohule. See tähendab, et aktiviseerub hüpotalamus, toimuvad hormonaalsed muutused, südame löögisagedus ja vererõhk tõusevad ning lihased lähevad pingesse. Selle tulemusena on inimene valmis tulema toime välise olukorraga – ta on valmis kas põgenema või võitlema. Kusjuures need muutused toimuvad enne, kui info on jõudnud ajukoorde ning inimene võimeline teadvustama, mis täpsemalt toimub.

Ärevusega on neurotransmitteritest (need on ained, mis vahendavad närvirakkude vahelist infovahetust) kõige enam seotud serotoniin, gamma-aminovõihape (GABA) ja noradrenaliin. Gamma-aminovõihappel on pidurdav mõju närvirakkude vahelisele infovahetusele. Serotoniin ja noradrenaliin toimivad aeglasemalt ja mõjutavad meeleolu, stressireaktsioone ja ärevust vahendavaid närviringeid.

Ärevusega seotud ajuosade kujunemine ja nende edasine funktsioneerimise laad sõltub nii erinevatest elukogemustest, lapseea arengust kui ka geneetikast.

Mis hetkest saab ärevusest ärevushäire?

Ärevushäired on väga levinud ning esinevad igas vanuses inimestel. Elu jooksul esineb ärevushäireid 10-28% inimestest.

Kui ärevus või hirm on talutav, läheb ajapikku üle ning me saame aru, miks me nii tunneme, siis ei pruugi see olla suur probleem. Kui ärevus põhjustab igapäevaseid või sagedasi probleeme tavaelus, siis võime kahtlustada ärevushäiret.

Täpsemalt võime ärevushäiret kahtlustada, kui:

ärevust või hirmu on väga palju ja sageli
ärevus või hirm on väga tugevad
kui ärevus või hirm ei lähegi peaaegu üle ja meil on väga raske lõõgastuda
kui me hakkame ärevust põhjustavaid olukordi vältima
kui ärevus häirib oluliselt meie igapäevast elu

Sagedasemad ärevushäired:

Üldistunud ärevushäire

Sel juhul inimene muretseb pidevalt või peaaegu pidevalt. Ta muretseb erinevate asjade pärast ning ei saa muretsemist hästi kontrollida. Muud kaasuvad ärevuse tunnused võivad olla erinevad ning seetõttu näeb üldistunud ärevushäire inimestel ka erinev välja.

Sageli esinevad üks või mõni neist raskustest:

unehäired
lihaspinged
rahutustunne
keskendumisraskused
kergesti väsimine
ärrituvus

Üldistunud ärevushäire tekib reeglina aja jooksul, kuid sagedamini diagnoositakse seda keskmises või hilisemas täiskasvanueas.

Sotsiaalfoobia

Sel juhul tekib inimesel suur hirm ja ärevus olukordades, kus ta peab suhtlema, olema tähelepanu keskpunktis või esinema. Tavaliselt kardetakse, et öeldakse või tehakse kogemata midagi rumalat, imelikku, naeruväärset. Selle tõttu kannatavad inimesed ebamugavustunde all ja üritavad vältida ärevust tekitavaid olukordi. Mõningane suhtlemis- või esinemisärevus on tavapärane ning ei tähenda, et inimesel on ärevushäire.

Sotsiaalfoobia tunnused on näiteks:

hirm avaliku esinemise, näiteks kõnepidamise, klassi ees vastamise või ettekande tegemise ees
hirm avalikus kohas punastamise ees
hirm avalikus kohas söömise ja sellega kaasneva kohatu käitumise ees
hirm avalike tualettide kasutamise ees
hirm rahvahulkade ees
hirm eksamite tegemise ees
hirm võõraste inimestega suhtlemise ees
hirm endast kõrgemal positsioonil oleva inimesega rääkimise ees
hirm seltskondlikel üritustel käimise ees

Reeglina tekib sotsiaalfoobia hilises lapsepõlves või noorukieas. Juhul, kui seda spetsiaalselt ei ravita, võib see siiski vanemaks saades leevenduda.

Paanikahäire

Sel juhul esinevad inimesel korduvad ootamatud paanikahood. Nende hoogude vahepealsel ajal kannatab inimene paanikahoogude kordumise hirmu all ja muretseb nende kordumise pärast. Inimesel tekib hirm paanikahoogude võimalike tagajärgede ees. Kõik see viib selleni, et inimene hakkab muutma oma igapäevast elu, püüdes vähendada paanikahoogude tekkimise tõenäosust. Näiteks kui esimene paanikahoog tekkis kehalise kasvatuse tunnis, võidakse hakata vältima tunnis käimist või üldse kõike sportimisega seotut.

Paanikahoo tunnused on:

südamepekslemine või kiirenenud pulss
hingetus ja lämbumistunne
valu rinnus
iiveldus või kõhuvalu
nõrkus
peapööritus või minestamistunne
ebareaalsustunne
hirm surma, hulluks minemise või enesevalitsuse kaotuse ees
higistamine
värisemine
mõningane tuimus kätes ja jalgades
külmavärinad või kuumahood

Paanikahoog läheb tavaliselt üle umbes kümne minutiga, kuid mõned selle tunnused võivad püsida ka kauem. Paanikahoog on raskesti talutav ja väga ebameeldiv, aga tervisele üldiselt ohutu seisund.

Reeglina algavad paanikahood hilises teismeeas või kahekümnendates eluaastates.

Traumajärgne stressihäire

Sel juhul tekivad ärevuse sümptomid pärast traumaatilist sündmust. Traumeerivad sündmused on sellised, mis tekitavad hirmu, õudust ja abitust, näiteks loodusõnnetused, avariid, vägivalla kogemine või pealt nägemine ning muud sarnase mõjuga sündmused. Traumajärgset stressihäiret saab diagnoosida siis, kui selle sümptomid on kestnud üle kuu aja ning häirivad elu ja toimetulekut oluliselt.

Traumajärgsele stressihäirele on tüüpilised:

pealetükkivad meenutused
elavad mälupildid, mille ajal inimene elab juhtunut justkui uuesti läbi
õudusunenäod traumaatilisest sündmusest
sageli tekkiv tunne, justkui elatakse seda sündmust jälle läbi
püüd vältida traumaga seotud mõtteid, tundeid, olukordi või tegevusi
emotsionaalne tuimus – tundub, nagu tundeid ei olekski
teistest võõrandumise tunne
huvi kaotamine varem meeldinud tegevuste vastu
ärevuse sümptomid nagu uinumisraskused, keskendumisraskused ja ärrituvus

Obsessiiv-kompulsiivne häire

Sel juhul põhjustab liigne ärevus korduvaid mõtteid, kujutlusi, käitumis- või liikumismustreid vms.

Tunnused:

Obsessiivsed mõtted ehk sundmõtted on korduvad mõtted või kujutlused, mis ei ole antud olukorrast otseselt lähtuvad ja olulised, kuid tükivad miskipärast pähe. Neid võib püüda eemale lükata või vältida, kuid sageli halvendab see olukorda veelgi. Sundmõtete sisuks on tihti asjad, mis inimest hirmutavad või on ebameeldivad, nagu näiteks vägivald enda või teiste suhtes või hirm, et triikraud jäi sisse, uks või aken lahti. Sundmõtete käes kannatav inimene saab enamasti aru, et need mõtted on ebavajalikud, kuid ei suuda nende mõtlemist lõpetada.
Kompulsiivsed teod ehk sundteod on tegevused või rituaalid, mida inimene justkui peab tegema, et oma mõtetega seotud ärevust maandada. Näiteks võib tunduda vajalik sage käte pesemine, et leevendada mõnda haigusesse nakatumise hirmu või kontrollimine, kas uks sai ikka lukku, et leevendada hirmu varaste ees. Sundteod tunduvad küll ebamõistlikud, kuid nende tegemata jätmine paistab ärevust suurendavat; need võivad tekitada häbitunnet (oma ebamõistliku käitumise pärast) ja abitusetunnet (suutmatuse tõttu enda tegusid juhtida). Tavaliselt on sundtegudeks pesemine, ülekontrollimine või loendamine, kuid need võivad esineda ka mõne muu korduva tegevuse kujul.

Obsessiiv-kompulsiivne häire võib alata juba lapseeas või noorukieast varase täiskasvanueani. Arvatakse, et obsessiiv-kompulsiivne häire on seotud serotoniini puudusega ajus või serotoniini ainevahetuse häirega.

Sageli esineb obsessiiv-kompulsiivne häire koos depressiooniga ning depressiooni süvenedes ägeneb.

Terviseärevus

Sel juhul jälgib inimene väga hoolsalt ja ärevusega oma keha toimimist. Oma keha seiratakse tähelepanelikult ja sageli annab mõni valuhoog või ebamugavustunne põhjust muretsemiseks. Muretsemisele võib hoogu lisada internetist saadav teave erinevate haiguste kohta. Näiteks võib tegemist olla terviseärevusega, kui mure oma tervise pärast püsib ka pärast seda, kui arst kinnitab võimalike uuringute ja analüüside abil haiguse puudumist.

Lihtfoobiad

Sel juhul kardab inimene püsivalt ja intensiivselt mõnda kindlat olukorda või objekti, mis tegelikult on ohutu. Ta väldib hirmu tekitava olukorra või objektiga kokkupuutumist nii palju kui võimalik. Sellist hirmu võivad põhjustada loomad (näiteks koerad, ämblikud, hiired, kassid), veri ja vigastused, teatud olukorrad (näiteks lendamine, kõrgel viibimine, liftid), looduskeskkond (näiteks vesi, äike) või muu. Väga tugev ärevus või isegi paanika võib vallanduda nii kokkupuutel hirmutavaga või ka vaid sellele mõeldes, sellest kuuldes, seda filmis nähes või selle kohta raamatust lugedes.

Avalehele

Kuidas ärevushäiretega tegeleda?

Testi oma teadmisi